Kantud riiete teine elu

Seda võib nimetada ka hauataguseks eluks. Või uueks eluks. Igatahes jõuab iga riidehilp kunagi staadiumi, kus tänavale temaga enam minna ei sünni. On inimesi, kelle riietel jõuab see olek kätte juba pärast esimest kandmiskorda - loodan, et neid on vähe. On inimesi, kes annetavad oma veel korralikud, kuid millegipärast selga enam mitte sobivad riided heategevusele või müüvad ära. On inimesi, kes kannavad oma lemmikasjad räbalateks. Igatahes jõuab ühel päeval kätte hetk, mil rõivaomanik mõtleb, kas visata lootusetult auklik särk, pleekinud värvidega kleit või igasugusest mooduvärgist ülerebenenud püksid prügikasti või ...? "Või" on hea mõte, sest nii saab luitunud kleidist või pudedast voodilinast veel mitmeks aastaks vaiba.

Laatadel ja käsitööpoodides on näha valmisribast kootud kaltsuvaipu. Need on siledad ja korrektse välimusega, aga nende õige nimetus oleks tegelikult "riideribavaip" "Kalts" tähendab ikkagi mingi vana, kasutamiskõlbmatut tekstiileset. Põrandakalts näiteks. Väga tore raamat "Naiskäsitöö talus" õpetab, kuidas valmistada põrandalappi, mitte kaltsu. Paljuke seda raamatut sõja järel Eestis alles oli ... ja nii me pesimegi kõik vanaisa vana särgiga põrandat, koledamal juhul ka koolis tahvlit. Põrandapesuks sobib palju paremini mopp, aga vanast särgist, kui see on ilusasti puhtaks pestud, saab lõigata ribad ja ribadest kaltsuvaibatriibu. Kantud riietest kootud vapi on tõesti veidi muhklikum kui valmisriba-vaip, aga lisaks tekstiili taaskasutuse võimalusele on tal jutustada lugu.

Anu Raud on sellest kirjutanud nii: "See triibuline kaltsuriie on kui külakroonika. Ta võib paljustki vesta, kui tead neid nüüd ribadeks lõigatud riideid ja mäletad möödunud aegu. - - - Ma klapitan triipe ja sobitan värve. Ma sorin kaltsukerade hulgas, mis kõik siia küla pealt kokku kantud. Iga kaltsuriba, mida ma ümber piiritsa keeran, meenutab midagi. Kord satub sõrmede vahele naabri-Mari mullune põll, siis jälle külapoiste ribadeks lõigatud pükse, mu enda neiupõlve kleite ja palju, palju muudki. Aga siis, ennäe imet, mu oma Antoni kosjapüksid on juba koha leidnud kaltsuvaiba triibuks." (Anu Raud, "Jutte, muist muinas-, muist muid" 1985)


No comments:

Post a Comment